TAB 2024

Arhitektuur kujundab oluliselt maailma ja seetõttu on meie ressursid tulevase arengu peamiseks tõukejõuks.

Kuraatorinäitus „RESSURSID TULEVIKUKS“ püüab näidata ressursside mitmekülgset olemust ja nende potentsiaali kaasaegse arhitektuuri jaoks. Lisaks arhitektuuri kanoonilisele distsiplinaarsele esteetikale tõestab näitus jõustamise, stabiliseerimise, konsolideerimise ja tundlikkuse tähtsust linnalise ligipääsetavuse suhtes arhitektuuristrateegiates.  

Pärast jätkusuutlikkust: Arhitektuur jääb

Teravnenud globaalsed pinged seavad arhitektuurile uued väljakutsed, kus arhitektidele on jäänud vähem ressursse sotsiaalse liikuvuse, mitmekesistamise ja muutlikkuse kui arhitektuuri kavandamise tavapäraste parameetrite loomiseks. Millist lähenemist peame sellises olukorras kasutama? Massiarhitektuur ei kao, kuid ta peab leppima talle kättesaadavate ressurssidega. Juurdepääs arhitektuuri kvaliteedile ei tohiks jääda vaid õnnelikule vähemusele. Sotsiaalse ühtekuuluvuse säilitamiseks peame looma keskkonnavõimalused kõigile. Arhitektuur teenib kaugemale kui esteetilised eesmärgid; see on võimas muutev vahend, mis loob sotsiaalset elu, kuid selleks peame me tõstma ehituskunsti, liikudes nähtamatu, ebameeldiva ja varjatud arhitektuuri juurde.

Kuidas kavandada ja konstrueerida arhitektuuriprogrammi, mis jääb piisavalt stabiilseks, et toetada arhitektuuri keset pidevalt muutuvat ja pidevas kriisis olevaid keskkonnatingimusi?

Me seisame silmitsi väljakutsega tegutseda praegustes mittesäästvates ja valitsevates tingimustes, mis tuleb muuta ressurssideks ühiskonna edasise arengu jaoks. Kohalike ressursside kasutamine tugevdaks olemasolevaid struktuure ja hõlbustaks muutusi parandamise ja arengu suunas. Kaitsevõime ja taaskasutatavus on arhitektuuri tulevase ehituse aluseks. Hooneid tuleb kasutada palju kauem, vaatamata meie majanduslikult juhitud eluviisile.

Kuidas mõjutab stabiilse, traditsioonilise ja teadliku kogemuse õõnestamine arhitektuuris kaasaegsust? Lõpetuseks, mida saame linnaplaneerimisstrateegiate rakendamisel õppida Eesti kogemusest?

Kuraatornäitus

Kuraatornäitusel osalevad projektid tegelevad kolme erineva ressursiga tulevikuks: sotsiaalne intelligentsus, ehitamise kontseptsioon ja materjalide kujundamine, mis on peamised arhitektuursed ressursid mis toidavad ehitatud keskkonda.  

●   RESSURSS I: SOTSIAALNE INTELLIGENTSUS

Intelligentsus ennustab arhitektuuri ja kutsub esile linnavisioone. Hoone elujõulisus tugineb sotsiaalse ruumi intellektuaalsetel perspektiividel, milles me elame. Täielik linnalik küllus, mida juhivad era- ja avalikud huvid, on fookusesse võetud näituse sotsiaalse intelligentsuse sektsioonis. Kuidas hoiab ootamatustest tingitud sotsiaalne urbanism meie linne elus? Kuidas saame oma intellekti abil siseneda linna, kus on piiratud materiaalsed ressursid? Kuidas hoone, tõmmates inimesi ligi, loob avaliku kogukonnatunde ja milline on kohaliku koht globaalses linnapoliitikas? Meie eesmärk on avada arhitektuurse intelligentsuse võimalused ja anda linnadele tööriist ehitamiseks nähtamatust.  

●   RESSURSS II: EHITUSKONTSEPTSIOONID

Ehituskonseptsioonid otsivad tõlgendamisvahendeid tuleviku arhitektuuri võimaluste loomiseks. Materjalide ja sotsiaalse jõu koostoime määrab hoonete ruumilise kujunemise korra. Asendades hooneid mitte ainult valminud vormidena, vaid ka tähendust loovate süsteemidena, tajume oma linne ja tunneme end turvaliselt. Hoone sisemise modelleerimise, tüüplogistika ja struktuurse kohandamise erinevaid kontseptsioone uuritakse näituse ehitamise kontseptsioonide sektsioonis.  

●   RESSURSS III: MATERIAALNE KULTUUR

Materiaalne kultuur kui ressurss on ehitaja jaoks oluline varu. Kuid kuidas me korraldame materiaalset kultuuri arhitektuuri ümber täna? Kuidas meie arusaam materjalidest määratleb ja areneb seoses arhitektuurilise ajajoonega? Kuidas materiaalne pragmaatilisus dikteerib linnareegleid ja reageerib ehituse kaudu sotsiaalsetele kriisidele? Materjalide kujundamise sektsioon näitusel  loob ruumi uurida arhitektuuri valitsevaid materiaalseid põhimõtteid.  

Reaalses elus lahti rulluv ja minimaalsete lisamaterjalidega ehitatud näitus järgib loomingulise arhitektuurse ringluse ideed. 

Kuraatortiim

Anhelina L. Starkova, peakuraator

Daniel A. Walser, kaaskuraator

Jaan Kuusemets, kaaskuraator

Tallinna Arhitektuuribiennaal

Tallinna Arhitektuuribiennaali korraldab Eesti Arhitektuurikeskus.

Tallinna Arhitektuuribiennaali teemad ja kuraatorid läbi aegade:

TAB 2022 „Söödav ehk Ainevahetuse arhitektuur“, kuraatorid Lydia Kallipoliti (Kreeka/ USA) ja Areti Markopoulou (Kreeka/ Hispaania). Eesti poolse nõustajana Ivan Sergejev. Biennaalil käsitleti „toitu“ nii sõna-sõnalt kui ka metafoorselt.

TAB 2019 “Ilu loeb”, kuraator dr Yael Reisner ja kuraatori assistent Liina Soosaar. Biennaal keskendus sellele, kuidas ilu on taas oluline, peegeldades kultuurilist muutust pärast peaaegu kaheksakümmend aastat kestnud uinumist, mil ilu oli tabustatud ja halvustatud teema.

TAB 2017 “bioTallinn”, kuraator Claudia Pasquero (ecoLogicStudio), seadis kahtluse alla tüüpilised eeldused selle kohta, mis moodustab piiri loodusliku ja tehisliku maailma vahel.

TAB 2015 “Isejuhtiv linn”, kuraator Marten Kaevats, uuris tuleviku linnu isesõitvate autodega.

TAB 2013 „Ümber töödeldes sotsialismi“, kuraatorid Aet Ader, Kadri Klementi, Karin Tõugu ja Kaidi Õis, määratles ümber nõukogudeaegse linnakeskkonna Tallinnas.

TAB 2011 „Landscape Urbanism“, kuraator Villem Tomiste