Sümpoosion ja raamatulaat “RESSURSID TULEVIKUKS”

TAB sümpoosion “RESSURSID TULEVIKUKS” toimub kooskõlas kuraatorinäitusega ning selle eesmärk on luua interdistsiplinaarseid arutelusid. Rahvusvaheliste valdkonna spetsialistide kaasamine ja nende häälte sünkroniseerimine kohaliku publikuga näitab meile, kuidas mõelda arhitektuurist väljaspool territooriume, kuidas mõista olemasolevaid ressursse ja kuidas koos ideid maailma kujundamiseks luua.  

• 13:00-13:10 Kuraatori avasõnad, TAB 2024 peakuraator Anhelina L. Starkova
• 13:10-13:30 Sümpoosioni sissejuhatus, TAB 2024 kaaskuraator ja sümpoosioni moderaator Daniel A. Walser
• 13:30-13:45 Emmanuelle Dechelette
• 13:45-14:15 Kristoffer Lindhardt Weiss
• 14:15-15:00 Paus ja raamatulaat
• 15:00-15:30 Sascha Roessler
• 15:30-16:00 Søren Pihlmann
• 16:00-16:20 Hannes Tarn (Thermory)
• 16:20-16:40 Paus ja raamatulaat
• 16:40-17:30 Paneeldiskussioon kõigi kõnelejatega, moderaator Daniel A. Walser
• 17:30-18:00 Installatsioonivõistluse võitja esitlus

Kõnelejad

Emmanuelle Dechelette (Prantsusmaa), arhitekt 
“Tampsavist ehitamine kaasaegses linnakontekstis”

Kristoffer Lindhardt Weiss (Taani), kriitik, kirjastaja
“Mustade alade urbanism ja kokkuvarisev linn”

Sascha Roessler (Šveits), arhitektuuriteoreetik
“Tulevik kui ressurss”

Søren Pihlmann (Taani), arhitekt 
“Thoravej 29: Enda kasutust muutev hoone”

Hannes Tarn (Eesti), Thermory termopuidu tootja, TAB 2024 sponsor
“Meie, puidujäätmete vähendamise eestvedajad”

Installatsioonivõistluse võitjad Elisabeth Terrisse de Botton (Hispaania) & Matthieu Brasebin (Prantsusmaa), installatsioonivõistluse kuraator Roland Reemaa (Eesti)
“TAB Installatsioonivõistluse võidutöö “No Time To Waste””

Emmanuelle Déchelette (Prantsusmaa) 
Tampsavist ehitamine kaasaegses linnakontekstis

Kuidas tampsavist ehitada? Kuidas tasakaalustada eelarvepiirangud sooviga kasutada bioloogilist päritolu tooteid? Kuidas ühendada eetika ja esteetika? Emmanuelle Déchelette tutvustab oma kaht tampsavi projekti Pariisis, jagades kogemusi ja küsimusi biopõhiste materjalide kasutamise kohta. 

Emmanuelle Déchelette on arhitekt ning koos oma vennaga Pariisis asuva Déchelette Architects asutaja. Nad usuvad, et biopõhistel materjalidel on potentsiaali parandada arhitektuuri kvaliteeti, edendada dekarboniseerimisuuringuid ehituses, suurendada kohalikku asjatundlikkust ning pakkuda tähendusrikast esteetilist ja ajatut väärtust. Nende projekteeritud on ainulaadne tampsavist fassaadiga The Greenline Foundation residentuurihoone Pariisis ning hetkel on rajavad nad Pariisi mitut sotsiaalset bio- ja geopõhist eluasemeprojekti kus kasutakse ehitusmaterjalidena puitu, kivi, mulda, põhku ja kanepit. 

Kristoffer Lindhardt Weiss (Taani) 
Mustade alade urbanism ja kokkuvarisev linn

Loengu teemaks on fosiil-linna ümberkujundamine ja linnaruumide adaptiivne taaskasutamine. Kuna oleme liikumas “maiste” linnade ajastusse, peab urbanism kohanema uute meetodite, esteetika ja eetosega, mis on suunatud uute elukutseliste dilemmade lahendamisele. Läbi nii praktiliste kui ka teoreetiliste näidete visandab loeng võimalike muutuste teekaardi. 

Kopenhaageni ülikooli filosoofia taustaga Kristoffer Lindhardt Weiss on Taani arhitektuurikirjastuse Arkitektens Forlag juhataja ning Wallner Weiss’i üks asutajatest, Tema töö ja uurimused keskenduvad arhitektuuri ja filosoofia vahelistele seostele. 2016. aastal esindas ta Taanit kuraatorina Veneetsia Arhitektuuribiennaalil. Lisaks on tema sulest ilmunud üle 20 kaasaegse arhitektuuri ja urbanismiteemalise raamatu. 

Sascha Roesler (Šveits) 
Tulevik kui ressurss

Arhitektuurteoorias on hetkel toimumas oluline muutus, kus kategooria “tulevik” on üha enam asendamas “ajaloo” domineerivat rolli. Kui ajalugu on viimastel aastakümnetel andnud põhjaliku arusaama arhitektuuri ajalisusest ja arengust, siis praegused ökoloogilised murrangud (kliimamuutused, energiaalane üleminek jne) panevad selle staatuse proovile. Nagu on väitnud ajaloolane Dipesh Chakrabarty, väldib tulevik 21. sajandil kriimakliisi enneolematu olemuse tõttu “ajaloolise tundlikkuse haaret”. “Kogemuse ja ootuse” (Reinhart Koselleck) vahelises pingeväljas on arhitektuur üha enam lummatud tulevikust. Seetõttu on vaja uusi, mitte ainult ajaloolisi meetodeid ja tulevikukontseptsioone. Sascha Roesler käsitleb oma loengus uusi esilekerkivaid viise tuleviku mõistmiseks praeguste kohalike ökoloogiliste väljakutsete kontekstis ning püstitab küsimuse kuidas need perspektiivid võivad kujundada arhitektuuriteooria tulevikku. 

Sascha Roesler on arhitekt ja arhitektuuriteoreetik, kes töötab arhitektuuri, etnograafia, teaduse ja tehnoloogia uuringute ristumiskohas. Ta on Šveitsi Mendrisio arhitektuuriakadeemia (Università della Svizzera Italiana) linnastumise ja linnakeskkonna teooria dotsent ning on juhtinud olulisi uurimisprojekte arhitektuuri ja linnakliima teemadel. Roesler on avaldanud mitmeid tekste globaalse arhitektuuri, jätkusuutlikkuse ja keskkonnatehnoloogiate teemadel ning on pälvinud mitmeid prestiižeid auhindu, sealhulgas Šveitsi arhitektuuriauhinna 2012. aastal. 

Søren Pihlmann (Taani)
Thoravej 29: Enda kasutust muutev hoone

Ühekordse kasutuskultuuri tõttu on maailmas kasutusele võetud juba tohutu hulk ressursse. Oma käimasoleva ümberkujundamisprojekti Thoravej 29 kaudu, esitab Søren Pihlmann koos oma teiste hiljutiste töödega arhitektuurilise vaatenurga, mis uurib uudseid materjale ja hindab olemasolevaid ümber. Käsitletakse nii üle- kui alahinnatud materjalide potentsiaali, kombineerides neid nende loomupäraste omaduste põhjal ning luues nõnda äratuntavaid kui ka üllatuslikke kompositsioone. Esitades väljakutseid traditsioonilistele struktuuridele, mõtestab ta ümber materjalide väärtust ja loob rajatud keskkondades dünaamilisi lugusid.  Struktuuride säilitamine nõuab huvi nende jätkuva teekonna vastu – kruusakarjääridest, põldudest ja laboritest kuni ehituskomponentideni ja tagasi. 

Søren Pihlmann on Kopenhaagenis asuva büroo Pihlmann arhitektid asutaja. Viimastel aastatel on ta jätnud Taanis jälje mitme ümberkujundamisprojektiga, mis on tähelepanuväärselt mõjutanud kaasaegset arhitektuuridiskursust. Tema loomingut iseloomustab uurimuslik lähenemine materjalidele ja komponentidele. Hiljuti määrati Pihlmann 2025. aasta Veneetsia Arhitektuuribiennaali Taani paviljoni kuraatoriks. Selle aasta alguses pälvis tema projekt House14a Taani prestiižseima arhitektuuriauhinna – Årets Arne, mis on saanud nime modernist Arne Jacobseni järgi. Lisaks oli Pihlmann 2023. aastal kolme Architectural Review auhinna kandidaat, kus House 14a pälvis ka tunnustuse. 

Hannes Tarn (Eesti)
Meie, puidujäätmete vähendamise eestvedajad

Mis on jäätmed puidusektori kontekstis? Kuidas muudab jäätmete kasutamine ressursina tooted uuteks projektideks? Miks välditakse jäätmetest toodete tootmist?  

Hannes Tarn vastab nendele küsimustele ning jagab oma kogemusi ja mõtteid selle kohta mida saaksime teha, et paremini kasutada ja vähendada puidujäätmeid.   

Hannes Tarn on õppinud Tartu Ülikoolis rahvusvahelist majandust ja õpib praegu ettevõtlust ja ärijuhtimist Estonian Business School’is. Alates 2004. aastast on Tarn tegelenud keskkonnatehnoloogiate uurimis- ja arendustegevusega ning 2009. aastal kaasasutas ta innovaatilise puidutehnoloogiate arendusettevõtte Bolefloor. Alates 2017. aastast töötab ta Thermory uurimis- ja arendusjuhina.  Tema töö tulemusi on nimetatud ajakirja Detail poolt “Viimase 50 aasta 50 parima arhitektuuritoote” hulka ja 2011. aastal “Parimaks põrandakatteks”.